Käitumishäiretega laps koolis: efektiivsed ennetus- ja sekkumisstrateegiad

13.03.17 toimus 1-päevane Verge metoodikal põhinev (verge.ee) koolitus „Käitumishäirega laps koolis: Efektiivsed ennetus- ja sekkumisstrateegiad“. Koolitajaks oli kliiniline psühholoog Airiin Demir, kes omab pikaajalist rahvusvahelist kogemust käitumishäiretega laste ravis. Kooli meeskonnast osalesid koolitusel Meelis Kond, Juta Hirv ja Kris Härsing.

Koolitus juhatati sisse käitumishäiretega laste riskifaktorite tutvustusega mõistmaks põhjuseid häire taga. Riskifaktorid võib laias laastus jagada kolme rühma: individuaalsed, kooliga seotud ja keskkonnast tulenevad. Tasub teada, et pea alati on käitumishäire taga enam kui üks põhjus ning tegelema peaks hakkama just selle põhjusega, mille mõjutamine on meie võimuses.

Välja toodi ka lapse kaitsefaktorid ehk tegurid, mis töötavad laste kasuks. Kaitsefaktorid võib jaotada nii: individuaalsed, perekondlikud, kooliga seotud ning võrgustikust tulenevad. Kaitsefaktorite välja selgitamine on sama oluline kui riskifaktorite loetlemine. Seejärel keskenduti käitumisprobleemide ennetamisstrateegiatele koolikeskkonnas. Tutvustati ühte konkreetset Norrast pärit ennetussüsteemi (PALS), mis põhineb kooli põhiväärtuste sõnastamisel ja sellest lähtudes oskuste õpetamisel. Materjalidest võib leida selgeid näiteid ja soovitusi rakendamiseks.

Lisaks õppisime sekkumiste püramiidi ning saime teada, et kõige aluseks on kontakt lapsega. Kontakti saavutamise järel on tähtsuselt järgmine positiivne tähelepanu (kiitus, tunnustus, märkamine), siis reeglid (selged ootused, struktuur) ning alles viimasena tagajärjed (piiride seadmine).

Kel rohkem huvi, siis tasub kindlasti tutvuda ka Raisa Cacciatore raamatuga „Agressiivsuse astmed“ (Menu Kirjastus, 2015), mis aitab lugejal mõista agressiivsuse tekkemehhanisme ning õppida selle tugeva tundega toime tulemist.

Igale aineõpetajale ja eriti klassijuhatajatele on manuses olevatest materjalidest palju kasulikku oma töös rakendamiseks – lapse mõistmine,
probleemide ennetamine, käitumisprobleemi kujunemine ja professionaalne sekkumine.
Eesmärk on kõigil tegeleda koolitervikliku ennetustööga!

Ühtsete reeglite kokkuleppimine, reeglite selgitamine, harjutamine ja täitmise jälgimine ning tunnustamine on iga õpetaja-klassijuhataja
oluline kasvatusülesanne, et tagada üldine koolikultuur ja meeldiv keskkond õppimiseks-kasvamiseks.