Konverents „Muutuv õpikäsitus – kuidas see klassiruumis välja näeb?“ toimus 23. märtsil 2017 Tallinna Ülikoolis.
Osales Juta Hirv.
Keskse teemana käsitleti uudset õppimise viisi, milleks on universaalselt kujundatud õppimine – Universal Design for Learning – UDL), mis kujutab endast mõtteviisi muutust hariduses, mis parandab paljude õpilaste õpitulemusi.
Ühiskond on muutunud ja ühiskond vajab muutustega toimetulevaid-kohanevaid ja loovaid isiksusi, kellel on õpivalmidus ja õpioskused ning kes on ennast juhtivad õppijad. Nimetatud pädevusi tuleb õppetundides arendada.
Oluliselt rõhutati tunni eesmärgistamist, õppijate erinevusi silmas pidades, paindlikke meetodeid ja õppematerjale ning sagedast õpiedu jälgimist ja tagasisidestamist.
Manuses on isiklik õpiprofiili küsimustik ja UDLi rakendamise olulised elemendid ning universaalselt kujundatud õppimise raamistik, mis on tõlgitud Kansase Ülikooli eripedagoogika osakonna dotsent James Bashami ettekandest.
Kasutage materjale oma tundide planeerimise ja läbiviimise mõtestamiseks ning testige õpilasi nende isikliku õpiprofiili hindamiseks kolme õppimisega seotud võime osas, milleks on tähelepanu, väljendusrikas keelekasutus ja mälu.
UDLi rakendamise olulised elemendid
Universaalselt kujundatud õppimine (Universal Design for Learning – UDL) kujutab endast mõtteviisi muutust hariduses, mis loodetavasti parandab paljude õpilaste õpitulemusi. Organisatsioon nimega The Universal Design for Learning Implementation and Research Network (UDL-IRN) sõnastas koostöös Michigan Integrated Technology Supports’i (MITS) ja CAST’iga neli kriitilist elementi, mis on UDL’i rakendamise ja uurimise aluseks. Õpetajad, kes soovivad rakendada UDL’i printsiipe, peavad vähemalt kõiki neid nelja elementi kasutama.
Esimene element: selged eesmärgid
•Teema või tunni eesmärgid ja õpiväljundid on kooskõlas riikliku õppekava ja ainekava eesmärkidega.
•Eesmärgid on selgelt defineeritud ja eraldi nende saavutamise vahenditest. Nad võimaldavad eesmärkide saavutamiseks kasutada erinevaid viise ja teid.
•Õpetajal on selge arusaam, millised on selle tunni eesmärgid ja õpilasekesksed õpiväljundid.
•Eesmärgid peavad silmas iga õppija vajadusi ja on sõnastatud viisil, mis on arusaadavad igale õppijale ning õpilased on võimelised neid ise väljendama.
Teine element: planeerimine õppijate erinevusi silmas pidades
•Sihilik ja proaktiivne planeerimine, mis lähtub eeldustest, et (1) iga õpilane on unikaalne ja et (2) pidades silmas õpilasi, kes on äärmustes – nõrgematest kuni andekateni -, toetatakse tõenäoliselt iga õppijat.
•Peetakse silmas õppija tugevusi ja nõrkusi, arvestatakse erinevustega tajus, keeles, taustateadmistes, õpistrateegiates ja motivatsioonis.
•Võimaldatakse kasutada erinevaid valikuid, meetodeid ja materjale ning teisi ressursse, sealhulgas tugipersonali, et pakkuda adekvaatset tuge ja struktuuri.
•Õppesisu on piisavalt väljakutset esitav igale õppijale – vajadusel pakutakse lisatuge ja vähendatakse ebavajalikke barjääre.
Kolmas element: paindlikud meetodid ja materjalid
•Õpetajad kasutavad erinevaid meediume ja meetodeid, et anda informatsiooni ja selgitada õppesisu.
•Kasutatakse erinevaid meetodeid, et õpilasi kaasata (nt pakutakse valikuid, arvestatakse õpilaste huvidega) ja suurendada nende võimekust jälgida oma õppimist (nt eesmärkide seadmine, enesehindamine ja refleksioon).
•Õppijad kasutavad erinevaid meediume ja meetodeid, et näidata oma teadmisi.
Neljas element: sage õpiedu jälgimine
•Kujundavat hindamist kasutatakse tihti ja piisavalt sageli, et planeerida ja suunata õppetegevusi ja toetada seatud õpiväljundite saavutamist.
•Õppijad kasutavad erinevaid kujundava ja kokkuvõtva hindamise meetodeid (nt projekte, suulist vastamist, kirjalikke teste), et näidata oma teadmisi ja oskusi.
•Õpetajal on tihti võimalusi refleksiooniks ja oma tegevuse mõtestamiseks.
Allikas: https://james-basham.squarespace.com/critical-elements/
Tõlkis Maria Kurisoo